Foto: pixabay.com

Kes on usaldusisik?

Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks.

 

Ametiühingu usaldusisik

Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldusisik ja/või töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid võrreldes töötajate usaldusisikuga, kuna ametiühingul on tegutsemiseks rohkem ressursse:

  • struktuur ja mehhanismid, mis lihtsustavad ühisseisukohtade kujundamist;
  • rahalised vahendid tööandja tegevuse vaidlustamiseks töövaidlusorganis (töövaidluskomisjonis või kohtus);
  • juriidiline tugi ametiühinguliitude palgalistelt juristidelt;
  • paremad oskused ja teadmised tänu ametiühingute usaldusisikute koolitustele;

Töötajate soovil võib ametiühingu usaldusisikust saada kõikide töötajate usaldusisik.

Ametiühingu usaldusisik esindab ennekõike ametiühinguliikmete huve. See tähendab lisaks seda, et kui ametiühingu eestvedamisel sõlmitakse tööandjaga kollektiivleping, võib see sisaldada lisapunkte, mis loovad hüvesid ja tagatisi ainult ametiühinguliikmetele (välja arvatud palga- ja tööaja küsimustes, mis peavad laienema kõikidele töötajatele).

Ametiühingu usaldusisiku tegevust reguleerib Eesti Vabariigis ametiühingute seadus, nii töötajate kui ka ametiühingu usaldusisiku informeerimise ja konsulteerimise regulatsioon on sätestatud töötajate usaldusisiku seaduses.

 

Ametiühingu usaldusisiku õigused

Ametiühingu usaldusisikutel on õigus:

  • saada tasustatud tööst vaba aega oma ülesannete täitmiseks;
  • kasutada oma ülesannete täitmiseks tööandja ruume;
  • saada osaliselt tasustatud tööst vaba aega ametiühingukoolitustest osavõtmiseks;
  • tutvuda töökorralduse ja –tingimustega;
  • pidada ametiühingu nimel tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu vms lepingu sõlmimiseks;
  • saada tööandjalt informatsiooni töökorraldust ja –suhteid puudutavates küsimustes ning nõuda konsultatsioone ettevõtte;
  • käekäiku ja tulevikuplaane puudutavates küsimustes;
  • kaasata tööandjaga suhtlemisel eksperte.

 

Usaldusisikule tagab seadus lisaks ka täiendava kaitse koondamise eest:

  • asutuses/ettevõttes toimuvate koondamiste korral on usaldusisikul eelisõigus jääda tööle;
  • juhul kui tööandja lõpetab usaldusisikuga töölepingu ebaseaduslikult, on temale makstav hüvitis tavatöötajaga võrreldes kahekordne;
  • töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral on tööandjal kohustus usaldusisik tööle ennistada (tema soovil);
  • usaldusisikut ei tohi vallandada selle tõttu, et ta täidab oma ülesandeid töötajate esindajana;
  • tööandjal on keelatud usaldusisikuga tööleping lõpetada kollektiivläbirääkimiste ajal.

 

Asutuse/ettevõtte juhil on kohustus pidada konsultatsioone ka enne kollektiivset koondamist, et leida koos usaldusisikuga parimad võimalikud lahendused. Usaldusisik võib taotleda näiteks:

  • koondatavate arvu vähendamist;
  • koondatavatele mõne muu ametikoha leidmist asutuses/ettevõttes;
  • töökorralduse või tööülesannete muutmist;
  • tööalase väljaõppe korraldamist;
  • koondatute ümberõppe korraldamist;
  • äripartnerite abi kaasamist koondatute tööle rakendamiseks

 

Vaata lisaks ka töötajate usaldusisiku seadust siit

Allikas: Eesti ametiühingute Keskliit (eakl.ee)