Teadlase karjäärimudel

Teadlase tulevikuvõimalusi kirjeldab karjäärimudel, mis määrab tingimused teadussüsteemi sisenemiseks, edenemiseks (karjääriperspektiiv) ja sealt väljumiseks. Läbimõeldud, selge ja läbipaistev karjäärimudel on kõikide edukate teadussüsteemide integraalseks komponendiks. Teiselt poolt on halvasti kujundatud karjäärimudel suurimaks demotiveerijaks ja läbipõlemise allikaks. (Eesti teadlase karjäärimudeli probleemkohtadest, koos pilguheiduga nende tekke lähiajalukku, loe siit.)

Kui teadlaskarjääris on üldjuhul kaks valupunkti – noorena süsteemi sisenemine ja vanana süsteemist väljumine – – siis Eesti teadlaste karjääriredeli teeb kummaliseks see, et keeruline ei ole niivõrd süsteemi sisenemine, vaid selle süsteemi sees eluspüsimine. Eestis valitseb olukord, kus doktorikraadiga inimesed töötavad projektipõhiselt, s.t puudub kindlus, et amet ja palgaraha säilivad ka pärast projekti lõppemist. (Eesti teadlase karjäärimudeli probleemkohtadest ja noorteadlaste soovitusi muutusteks loe siit.)

Teadlase karjäärimudeli juures on oluliseks ka küsimus, kuidas seda mudelit rahastada. Karjäärimudeli uuendamisega tegeleb hetkel riik töötades välja kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõud (huvi korral leiad siit), mis muuhulgas näeb ette baasrahastamise suurendamist ja teadus- ja õppetöö teineteisega tihedamat seostamist. Tartu Ülikool on karjäärimudeli uuendamisel hiljuti samuti astunud konkreetseid samme. Täiendavate doktoristipendiumide määramine 2018. õppeaastast peab tagama doktorikohtade täituvuse kvaliteetse kaadriga ja emeriiditasude tõstmisine (samuti alates 2018 aastast) võimaldama väärikat vanaduspõlve.