Tavaline variant oleks lõpetada tööleping poolte kokkuleppele ja loota saamata jäänud töötasude väljamaksmisele ja minna kumbki oma teed või on seadustes midagi sellist, mis nii pika tööstaaži puhul ka mingeid rahalisi kompensatsiooni lubaks nõuda?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:

Töötajal on võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda seoses tööandja poolse töölepingu tingimuse rikkumisega. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu näiteks tööandja poolt töötasu maksmata jätmise või maksmisega hilinemise tõttu.

Loe edasi: DELFI

Täpselt nelja aasta eest, 23. aprillil 2008, sõlmisid ametiühingud, tööandjad ja valitsus kolmepoolse kokkuleppe, millega kiideti heaks uue töölepingu seaduse tekst ning tööturuasutuste reform. Töötajate kogemus näitab, et kõige enam tekitab probleeme asjaolu, et tööandjad kipuvad sageli kuritarvitama võimalust sõlmida suuline tööleping tähtajaga kuni kaks nädalat.

„Suuline tööleping jätab töötaja sisuliselt kaitseta, sest kui tööandja seda rikub, on töötajal pea võimatu tõestada, millistes töö- ja palgatingimustes tegelikult kokku lepiti,” märkis EAKL esimees Harri Taliga. Maksu- ja Tolliameti hiljutised kontrollreidid tõestasid, et suulised töölepingud on massilised näiteks ehitussektoris. „Soovitame töötajail suhtuda suulise töölepingu pakkumisse kui häiresignaali, sest lisaks ümbrikupalgale ähvardab neid ka ilmajäämine pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusest,” rõhutas ametiühingujuht.

Arvukalt töövaidlusi põhjustavad ka töölepingud, mille sõlmimisel ei lepita täpselt kokku tööaja- ja palgatingimusi. „Segadus tööajaga mõjutab otseselt makstavat tasu – teatavasti tuleb ületunnitöö eest maksta täiendavalt, ja kui seda ei tehta, kannatab töötaja”, tõdes Ametiühingute Keskliidu esimees.

Et töötajad ja tööandjad paremini orienteeruksid keerulise sõnastusega uues seaduses, andis EAKL umbes aasta eest Euroopa Sotsiaalfondi toel välja töölepingu seaduse e-käsiraamatu. Tasuta saavad seda kõik huvilised kasutada Ametiühingute Keskliidu (www.eakl.ee) või Töötukassa veebilehe (www.tootukassa.ee/index.php?id=12495) kaudu. Aastaga on e-käsiraamat kogunud enam kui 10 000 kasutajat. Võrdluseks võib öelda, et eelmisel aastal müüdi Eestis kokku vaid 7500 digiraamatut.

Allikas: EAKL

Lugupeetud TÜ AÜ veebilehe külastajad, julgustage palun oma tuttavaid ettevõtjaid osalema Tartu Linnavalitsuse algatatud konkursil.

Aleksander Jakobson

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Täistööajaks loetakse töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1) ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2). Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamisel tuleb pooltel kokku leppida mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad seitsmepäevases ajavahemikus.

Näiteks:
• Töötaja töötab 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev.
• Töötaja töötab 24 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, tööpäevad on esmaspäev, kolmapäev ja reede.

Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub kokku lepitud tööaja jagunemine arvestusperioodis koostatud tööajakavast.
Praktikas esineb juhtumeid, kus töölepingus on tööaeg sätestatud vahemikuna.

Näiteks: Töötaja töötab 2-5 tundi päevas või 10-25 tundi nädalas.
Kuna tööandja peab TLS § 5 lg 2 kohaselt töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning kokkulepitu tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada, siis viimase näitena toodud kokkulepet ei saa pidada seaduslikuks.

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et töötuskindlustuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega, sest kohtleb töötuks jäänud inimesi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tööandja tasub töötuskindlustusmaksu igal kuul või mitte.

Loe edasi: Postimees