1. Kui Eesti riik jälle vabaks sai ja Nõukogud Liit lagunes, lõppes ka nõukogulike ametiühingute aeg;
2. Vabade ametiühingute loomiseks polnud raamatukogudes isegi mitte kirjandust nende kohta.
3. Skandinaavia riikide ametiühingute ja eksiilis oleva Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei esindajate kaudu saime asjakohast kirjandust ning võisime tutvuda ametiühingute eesmärkide ja töökorraldusega ka Euroopas laiemalt.
4. Moodustus uus Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), teisenes ka Tartu Ülikooli Ametiühing.
5. Kohe algas ametiühingute vastane tegevus tööandjate poolelt, meediaväljaannetest paistis tollal selles küsimuses eriti silma ajaleht „Äripäev“.
6. Ka Tartu Ülikooli juhtkond astus 90.-ndatel aastatel ridamisi samme, mis tekkivat sotsiaaldialoogi lämmatas (Teaduskondade autonoomia suurendamine. Plats puhtaks – 63 professori ühepoolne vallandamine vältimaks nn “konnatiigistumist”. Katse ühendada jõuga kliinikum ülikooliga ja professorite palga järsk tõstmine, töötajaskonnaga piisavalt läbi arutamata. Ülikooli palgakomisjon (ilma ametiühingu esindajata). Töövaidlused, kus ülikool siiani arusaamatutel põhjustel jämedalt tööseadusi rikkus jmt.)
7. Sellele vaatamata õnnestus Tartu Ülikoolis sõlmida mitu kollektiivlepingut. See protsess paraku katkes uue sajandi esimesel aastakümnel. Ametiühinguliikmete huvi läbirääkimiste vastu oli oluliselt vähenenud. Sellel palju põhjusi (tööga ülekoormatus, põnevad väljakutsed põhitöös, prioriteetide muutumine vanuse kasvades, kartus senist töökohta ohustada vmt.).
8. Tõenäoliselt neil põhjustel pole õnnestunud tööle saada ametiühingu komisjoni palgakorralduse analüüsiks ega ka palgaläbirääkimisteks, samuti mitmes muus ametiühingutele traditsiooniliselt tähtsas valdkonnas.
9. Oma osa selles võib olla ka liikmeskonna keskmise vanuse suurenemisel – töötajatel, kellel vanust üle 45-50 aasta, pole palk enam nii tähtis kui noortel; töötingimused on aga pea kõikjal väga oluliselt paranenud.
10. Tagantjärele hinnates, võib kindlalt väita, et TÜ AÜ osalemine mitmesugustes Euroopa Liidu rahastatavates projektides ja tütarorganisatsioonide loomine on olnud väga kaasaegne ja edumeelne tegevus, mis on võimaldanud näha ametiühingute arengut globaalses mõõtkavas. See on loonud eeldused uueks arenguhüppeks.
11. Möödunud aastakümnel olid mitmed TÜ AÜ liikmed tegevad emeerituse teema tõstatamisel ja ettepanekute sõnastamisel ülikooli seadusesse sisseviimiseks, samuti üle 65-aastaste töötajate ebavõrdse kohtlemise likvideerimisel.
12. Teenimatult vähe huvi on ametiühinguliikmed osutanud oma sotsiaalse ja personaalse pädevuse suurendamisele läbi elukestva õppe, samuti läbi aktiivse osalemise ametiühingute ja teiste mittetulundusühingute tegevuses.
13. Tänapäeva interneti- ja mikromeediaajastul omandavad sotsiaalne pädevus (saavutusvalmidus, paindlikkus, vaatlemis- ja hindamisoskus, rakendusvalmidus, koostöövalmidus ning meeskonnatöö jmt.) ja personaalne pädevus (koordinatsioonivõime, kombineerimisvõime, otsustamisvõime, vastutus- ja juhtimisvalmidus jmt.) üha suuremat rolli tööalase karjääri edendamisel ja toimetulekuks globaalse konkurentsi tingimustes. Ametiühingud ja muud mittetulundusühingud pakuvad võimalust nende pädevuste suurendamiseks.
14. “Sotsiaalsete ja metoodiliste pädevuste mahajäämus kajastub nii töö tulemuslikkuses kui oluliste otsuste tegemises (mittetegemises – A.J.) , mis viitab väärtuste ja vastava maailmakäsitluse kui ka valikute tegemise oskuse vajakajäämistele.” [Marje Pavelson, Natalia Karotom, „Muutuv töö ja teisenev tegija“, TTÜ Kirjastus, 2004]
15. Oleme kogu aeg olnud tagaajaja rollis, püüdnud teha ametiühingut nagu soomlased, sakslased, britid või ameeriklased. Aeg on luua oma, Eesti, ametiühingute teooria ja roll, ülesanded ja struktuur.
16. Akadeemilise ametiühingu üheks väga oluliseks partneriks peaks olema professorite liit, lisaks olemasolevale Tartu Haritlaste Liidule.

Vt. ka PowerPoint ettekanne

Koosoleku protokoll ja lisad on aü liikmetele tutvumiseks kättesaadavad TÜ AÜ kontoris.

Olete oodatud.

Aleksander Jakobson

Rühm TÜ ametiühinguliikmeid käis 2. novembril ekskursioonil teaduskeskuses AHHAA.

Nooremate ja vanemate põlvkondade sideme tugevdamiseks on kasulik vaadata,

mis kellelegi enam huvi pakub. Otstarbekas on otsida koostegutsemist huvide pinnalt.

Kindlasti on kõigile kasulik teaduskeskust külastada korduvalt. Väljapanekuid arendatakse

pidevalt, näitusesaalis korraldatakse järjest uusi näitusi.

Aleksander Jakobson

Pilte ekskursioonilt (fotod A. Jakobson)

Ekskursiooni algus, Sissejuhatus giidilt:

Meestele meeldivad naised kõverpeeglis:

Akvaariumi juures:

Sipelgapesa juures peatuti pikemalt:

PRAXISe ja Tartu Ülikooli koostöös on valminud "RIIGI- JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE ASUTUSTE KOLLEKTIIVSETE TÖÖSUHETE UURING", mille käigus teiste hulgas ka mind küsitleti.

Soovitan lugeda.

Aleksander Jakobson