|
|
 |
|
|
|
|
Koolituskulude hüvitamise kokkulepe |
|
|
|
Küsimus: Kas on tööandjal õigus töötajaga sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkulepe?
Vastus: See, kas töötajaga võib sel puhul sõlmida koolituskulude kokkuleppe, peaks sõltuma sellest, kas töötajal on võimalik jätkata tööd ka ilma koolitust saamata/sellega nõustumata. Kui töötaja saaks töötada edasi senisel viisil ning senise väljaõppega, kuid on huvitatud ametikõrgendusest ja koolituse läbimisest ning saab omandatavaid teadmisi ka edaspidi (ka mujal töötades) kasutada, siis võib väita, et koolituskulude kokkulepe on lubatav. Kui aga tööandja nõuab töötajalt koolituse läbimist ning töötaja ei saa jätkata tööd koolitust läbimata, siis on sisuliselt tegemist tööandja koolituskohustusega ning koolituskulude hüvitamise kokkulepe oleks tühine.
advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Allikas: Tööõigus, Näidised ja kommentaarid, Äripäeva käsiraamat |
|
|
Töötasu hoida konfidentsiaalsena või mitte |
|
|
|
Küsimus: Kas teie soovitate hoida töötasu konfidentsiaalsena või mitte (nii ettevõttes kui ka väljaspool ettevõtet)?
Vastus: Töötaja töötasu suurus üldjuhul ei ole ärisaladus ning tööandja ei saa keelata töötajal selle avaldamist.
Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Allikas: Tööõigus, Näidised ja kommentaarid, Äripäeva käsiraamat |
|
Küsimus: Kas pean alates 01.01.2011 töölepingud ümber vormistama märkides palga eurodes? Mis aja jooksul pean seda tegema?
Vastus: Käesoleval ajal ei ole ette nähtud kohustust märkida töötasu lisaks kroonidele ka eurodes. Samuti ei ole euro kasutusele võtmist reguleerivas seaduses sätestatud tööandja kohustust olemasolevad töölepingud ümber vormistada. Kõik kroonides väljendatud summad kuuluvad automaatselt ümberarvestamisele vastavalt euro ja krooni ametlikule fikseeritud kursile. Ümberarvutused tehakse ühe sendi täpsusega.
advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Allikas: Tööõigus, Näidised ja kommentaarid, Äripäeva käsiraamat |
Üpris sageli esitatakse küsimusi töölähetuste kohta. Edastan allpool kaks küsimust ja juristide vastused neile. Esitan siin esmalt ühe korraldusliku küsimuse - kas selliseid küsimusi ja juristide vastuseid sobib saata teile aü üldlisti? Teine võimalus oleks panna need aü veebilehele, kuid küsimuste ja vastuste lugemine eeldaks veebilehele salasõnaga juurdepääsu tagamist, mis on küll võimalik, kuid teile vahest ebamugav. Kolmas võimalus on vastata konkreetselt ja ainult neile, kes küsimusi esitavad. Nii kuidas arvate, nii ka edaspidi teeme. Igatahes kõik aü liikmeid puudutavad tööõiguslikud küsimused on teretulnud. Juriidilisi materjali on minu käsutuses üpris palju - nad lausa nõuavad edastamist. Nüüd siis lubatud küsimused ja vastused:
Töölähetusse sõidu aeg
Postitatud: 03.02.2010 09:55
Tere! Töölähetusse sõidu aeg loetakse tööaja sisse. Kuidas arvestada tööaega, kui sõit kestab näiteks 3 päeva. Lepingujärgselt on tööaeg 8 tundi päevas. Erinevad infoallikad viitavad ületundide tekkele. Millise piirini siis ületunde arvestada, kas ööpäeva lõikes? Tänan
Vastus: Tere! Tegemist on reguleerimata küsimusega, kus kindlasti on vajalik kohaldada mõistlikkuse põhimõtet. Enne kui vastavas küsimuses ei ole Riigikohtu poolt tehtud otsuseid on väga keeruline ütelda, kas tegemist on ületunnitööga või mitte.
Tervitades, advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Sõiduaeg vs tööaeg
Küsimus: Sõitsin kell 6:00 varahommikul ametiautoga Saaremaale tööülesannet täitma. Tagasi jõudsin kell 21:00. Samal päeval oli koosolek kus ettevõtte juht teatas, et väljapool tööaega (09:00 kuni 18:00) sõidutundide eest tasu ei maksta ja vaba ajaga ei kompenseerita. On siin mingid tingimused? Kas otsus oli seadusega kooskõlas?
Sellele küsimusele EAKL õigussekretäri T.-E. Tammelehe vastus:
Lisatud 22.01.2010 11:22 | Tiia E. Tammeleht
Aeg, mis kulub kodunt töökohta ja tagasi kulgemiseks, ei ole tööaeg ning selle aja eest töötasu ei maksta. Kui Saaremaale sõit oli töölähetus, peab tööandja hüvitama töötajale lähetusega seotud kulud (nt kütusekviitung, praamipilet jms). Sõidutunde sihtkohta ja sealt tagasi jõudmiseks siseriiklikus lähetuses ei hüvitata. Samas eeldab seadus poolte heauskset käitumist - heauskne tööandja võimaldab pikaleveniva lähetuse korral täiendavat vaba aega, et töötaja töövõime taastuks. Seega võiks tööandja poole pöörduda palvega, et võimalusel antaks väljapuhkamiseks täiendavat puhkeaega.
Lisatud 05.03.2010 12:58 | Tiia E. Tammeleht
Siseriikliku lähetuse korral on töötajal õigus nõuda tööandjalt lähetusega seotud kulude hüvitamist (transport, majutus, sidevahendid jms) kuludokumendi alusel. Päevaraha siselähetusel enam ei maksta.
|
|
EAKL selgitab. 27.08.2009 |
|
|
|
|
Seoses uue TLSi jõustumisega on ridamisi tõusetunud probleeme seoses tööajaga tervistkahjustavatel töödel.
|
|
Jurist selgitab:Usalduse kaotusest 01.09.2009 |
|
|
|
|
Kui tööandja lõpetab lepingu n-ö päevapealt usalduse kaotuse paragrahvi alusel ning töötaja ei ole põhjendusega nõus, kuidas tuleks siis tal edasi käituda? Kas jääda töökohale või lahkuda?
|
|
Jurist selgitab: Ületunnid, lühike tööpäev ja pikem katseaeg.02.06.2009 |
|
|
|
|
Töötan osalise tööajaga, ühes kuus 80 tundi. Nüüd läheb kolleeg kaheks nädalaks puhkusele ja mina pean teda asendama. Nii tuleb mul töötunde kokku 104. Tööandja ei ole nõus ületundide eest maksma, vaid pakub selle eest järgmisel kuul vabu päevi. Mina vaba aega ei soovi. Kas võin nõuda ületundide eest lisatasu?
|
|
Jurist: ärge lahkuge firmast omal soovil!. 14.01.2009 |
|
|
|
|
Koondamisteate saav töötaja peab tingimata tööandjalt küsima koondamise põhjendust, soovitab ametiühingute keskliidu jurist Tiia E. Tammeleht. Mingil juhul ei tohi töölt lahkuda omal soovil ega poolte kokkuleppel, sest siis jääb töötaja igasuguse hüvitiseta.
|
|
Väiksem palk, lühem tööaeg või mõlemad koos |
|
|
|
|
Töötajal on kindel kuupalk. Tööandja tahab seda 20 protsendi võrra vähendada. Kas töötajale oleks kasulikum leppida kokku mitte palga vähendamises, vaid töötamises osalise tööajaga? Kuidas see mõjutab puhkusetasu? Või koondamishüvitist, töötu abiraha jms töötuks jäämise korral?
|
|
Jurist selgitab: Palk töö puudumise eest, tähtajaline leping ja osaline tööaeg |
|
|
|
|
Küsimustele vastab jurist Helve Toomla.
|
|
Tööd praegu pole ja keegi pole ka midagi rääkinud palgata puhkusest. Kas tööandja on kohustatud maksma mulle kodus istumise eest palka? Töölepingu järgi on mu põhipalk 5000 krooni.
|
|
|
|
|
|
Lehekülg 1 / 2 |
|
| |
|
 |
|
Kontaktandmed |
Komitee aadress: Lutsu 14a, Avatud Hariduse Liidu maja
Kontakttelefon: 7 423 804 55 25 008
Postiaadress: Ülikooli 18 50090 Tartu
|
|